Keila Linnavalitsuse 205.istung 29.mail 2025.
Linnavalitsus maksis erakorralisi sotsiaaltoetusi summas 480 eurot.
Linnavalitsus moodustas 2025. aasta meisterlikkuse toetuse taotluste läbivaatamiseks ja linnavalitsusele ettepanekute tegemiseks komisjoni koosseisus esimees Keila abilinnapea Janne Sirel ning liikmed Keila linnavalitsuse kogukonnatöönõunik Jaanus Väljamäe, ja haridusnõunik Terje Rämmel.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse eelnõu Sihtasutuse Maidla Haridusmaja asutamises olemisest ja põhikirja kinnitamisest. Osaledes sihtasutuse „Maidla Haridusmaja“ asutamises saab tagada Keila linna lastele põhiharidus toimetuleku- ja/või hooldusõppes. 2024. aasta septembris asutasid Saue ja Saku vald ja Keila linn sihtasutuse Maidla Maja. Algselt oli plaanis kaasata ka Harku vald, kuid kes jäi hetkeolukorra tõttu sihtasutuse asutamisest kõrvale. Nüüd, luues SA „Maidla Haridusmaja“, millest saab SA Maidla Maja õigusjärglane koos kõigi sellest tulenevate kohustuste ja õigustega, kaasatakse ka Harku vald. Täna on valmis Saue vald sihtfinantseerima vastava hoone rajamist 40% ulatuses, Saku vald 16,66% ulatuses, Keila linn 16,66 % ulatuses ning Harku vald 26,66% ulatuses. Vastavad protsendid ja nendele vastavad summad tulenevad vastava KOV rahvaarvust. Uues koolihoones hakatakse teenust pakkuma 12 Saue valla lapsele, 5 Saku valla lapsele, 5 Keila linna lapsele ja 8 Harku valla lapsele. Saue valla, Haraka tee 8 rajatava kooli eeldatav maksumus on ca 3,2-3,4 miljonit eurot, millest 800 935 eurot tuleb toetusena MATA meetmest. Ülejäänu jääb osalevate omavalitsuste kanda proportsionaalselt arvestades nende elanikkonna suurust. Saue valla osa oleks 40% kogu omavalitsuste poolt panustatavast summast ehk siis ca 1 000 000 eurot. Keila linna ja Saku valla osa oleks kummalgi 16,66% ehk ca 430 000 eurot. Harku valla osa oleks 26,66% ehk ca 700 000 eurot. Hoone ehitus peaks algama 2025. aastal ja lõppema 2027. aastal. 2025. aastal on planeeritud kasutada MATA meetme raha, samuti Saue valla eelarves arvestatud 420 000 eurot ning Keila linna eelarves planeeritud 150 000 eurot.
Linnavalitsus väljastas kasutusloa Allika tänav kinnistule ehitatud sademevee kanalisatsiooni torustikule.
Linnavalitsus seadis sundvalduse AS Utilitas Eesti kasuks Mäe tn 2, Mäe 4, Mäe 10 kinnistute osale maa-aluse kaugküttevõrgu 2xDN80 soojustorustike ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks, remontimiseks, asendamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, kasutusse andmiseks ja muul viisil kasutamiseks kaugküttevõrgu toimimise tagamise eesmärgil.
Linnavalitsus väljastas loa OÜ Rätsepa Põld ühepoolse PVC plaadile trükitud 4,0 x 1,0 m suuruse reklaami paigaldamiseks Haapsalu mnt 3 piirdeaiale ajavahemikul 26.06.2025 – 31.08.2025. Linnapea lahkus arutelu ja hääletamise ajaks ruumist.
Keila Linnavalitsus tunnistas kehtetuks riigihanke „Keila linnatänavate aastaringne hooldamine 07.2025–06.2030“. Kuna hanketulemuse vaidlustasid kaks pakkujat, ei ole hankijal võimalik sätestatud tähtajaks (01.07.2025) hooldusteenuse pakkujaga koostöölepingut sõlmida. Uus riigihange kuulutatakse välja lähipäevil. Algse riigihankega pole võimalik edasi minna, sest vaidlustuskomisjon ei jõua kõiki vaidlusi hankelepingu täitmise alguseks lahendada ning pärast otsuseid tuleb järgida ka 14-päevast ooteaega enne hankelepingu sõlmimist. Seega ei ole võimalik sõlmida lepingut õigeks ajaks ning hankemenetluse eesmärk ei ole saavutatav.
Linnavalitsus võttis teadmiseks Linnavolikogu revisjonikomisjoni seisukoha, millega otsustati toetada Keila Linnavalitsuse poolt koostatud Keila linna 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamist märkusteta.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse Keila linna 2025. aasta I lisaeelarve eelnõu. Samaga küsitakse luba võtta laenu 4 045 000 eurot Aktsiaseltsi Keila Vesi pangalaenu tagasimakse katteks, mille tähtaeg saabub 31.12.2025. Keila Linnavalitsus teeb ettepaneku võtta vastu Keila linna 2025. aasta I lisaeelarve, millega suurenevad linna eelarves põhitegevuse tulud 509 762 eurot ja põhitegevuse kulud 374 589 eurot, investeerimistegevuse muutus kogusummas -4 240 680 eurot ja finantseerimistegevuse muutus +4 045 000 eurot ning likviidsete varade muutus -60 507 eurot. Arvestades selle aasta esimese nelja kuu tegelikku tulumaksu laekumist suurendatakse maksutulusid 200 000 eurot. Kaupade ja teenuste müügitulusid suurendatakse 52 000 eurot. Tegemist on Sotsiaalkindlustusameti rahastatava töötamise toetamise teenuse tuluga Keila Sotsiaalkeskuses. Saadud toetuste tulusid suurendatakse 257 762 eurot sihtotstarbeliste laekumiste arvelt. Põhivara soetusena lisatakse eelarvesse sõlmpunktide vahelise kergliikluskoridori põhiprojekti koostamise kulud 35 000 eurot, millest Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) toetus katab 17 320 eurot, 2025. aastasse kantakse üle Keila jõeäärse promenaadi projekteerimise kulud 43 200 eurot, mis jäid 2024. aastal tegemata ning põhitegevuse kuludest tõstetakse ümber 60 000 eurot Tallinna mnt ümberehituseks. Aktsiaseltsile Keila Vesi planeeritud osaluste soetuse vahendid suunatakse ümber Keila Kooli Pargimaja keskse korpuse eelprojekti koostamiseks 75 000 eurot, millega on plaanis suvel taotleda toetust Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel Pargi tn 2e vanade hooneosade lammutamiseks ja uue hooneosa ehituseks. Kooskõlas kehtiva Keila linna eelarvestrateegiaga aastateks 2025-2028 suurendatakse SA Maidla Maja (tulevikus SA Maidla Haridusmaja) sihtotstarbelist toetust 135 000 eurot võrra. Finantseerimistegevusse lisatakse Aktsiaseltsi Keila Vesi pangalaenu refinantseerimine, mille tagasimakse tähtaeg saabub 31.12.2025. Keila linn võtab Pargi tn 2e/1 männikorpuse ehituseks võetud laenukohustuse enda kanda ja küsib selleks Keila Linnavolikogult volitust. 2025. aasta alguse esialgne kasutatav raha ja pangakontode jääk oli 2 730 903 eurot. Arvestades 2025. aasta eelarves kavandatud likviidsete varade muutust põhieelarves -1 052 308 eurot ja I lisaeelarves -60 507 eurot, jääb perioodi lõpuks raha ja pangakontode jäägi suuruseks 1 618 088 eurot.
Linnavalitsus kinnitas osaühing Keila Tervisekeskus 01.01.2024 – 31.12.2024. a majandusaasta aruande. Osaühing Keila Tervisekeskus käive 2024 aastal oli 1,17 miljon eurot, põhivarasse investeeriti 781,3 tuhat eurot. OÜ Keila Tervisekeskuse suurima kliendi, Keila linnaga on sõlmitud rendi- ja halduslepingud summas 495 081,97 eurot. Osaühingus Keila Tervisekeskus töötas aasta lõpu seisuga 10 töölepinguga töötajat (sh enamuses letiteenindajad ja tehnikud, ning otsese administreerimisega tegelevad 2 inimest) ja töövõtulepinguga 12 töötajat. Aruandeaastal olid tööjõukulud kokku koos tööjõukuludele lisanduvate maksude ja maksetega 377,7 tuhat eurot. 2024 aastal lõpetati terviseradadel haldushoone ehitus ning võeti arvele summas 840 744 eurot. Keila Terviseradadele paigaldati valgusteid 22 000 euro väärtuses. Lõpetatama projektide all on suusasilla rajamine terviseradadele, summas 35 328,85 eurot ning Keila Tervisekeskuse hoone katuse renoveerimine summas 15 000 eurot.
Linnavalitsus kinnitas Aktsiaselts Keila Vesi 01.01.2024 – 31.12.2024. a majandusaasta aruande. AS Keila Vesi kogu müügitulu oli 2024. aastal 3 572,09 tuhat eurot, millest veeosakonna tulud olid 1 588,84 tuhat eurot, moodustades 44,48 % müügitulust ja haldusosakonna müügitulud olid 1 983,24 tuhat eurot, moodustades 55,52 % müügitulust. Võrreldes 2023. aastaga kasvas müügitulu kokku 5,50 % (2023. aastal vähenes vastav näitaja 3,06 %). Kõikidest kuludest moodustasid põhitegevusega seotud kulud (kaubad, toore, materjal ja teenused) 1 462,82 tuhat eurot (42,84 %), mitmesugused tegevuskulud 94,58 tuhat eurot (2,77 %), tööjõukulud 1 208,83 tuhat eurot (35,40 %), põhivarade kulum 648,63 tuhat eurot (18,99 %). AS Keila Vesi majandusaasta kahjumiks kujunes 33,94 tuhat eurot. 2024. aastal pumbati veevõrku 474,9 tuhat m3 vett, millest realiseeriti 434 tuhat m3. Vee realiseerimise maht suurenes võrreldes 2023. aastaga 1,74 %. Müümata vesi moodustas ~ 8,6 % veevõrku pumbatud veest ning oli seotud enamuses leketega veetorustikul ning tuletõrjujate veevõtuga hüdrantidest. Kinnisvarakorrashoiu- ja heakorrateenuseid osutatakse peamiselt Keila Linnavalitsusele ja tema hallatavatele asutustele. Lisaks teostakse suurema ja väiksema mahulisi remonttöid ning hallatakse ja hooldatakse Keila linna tänavavalgustust, bussiootepaviljone ja laste mänguväljakuid.
Linnavalitsus kehtestas Keila linnavalitsuse liikmete tööjaotuse. Linnapea Maret Pärnametsa töövaldkonnad on üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, linna esindamine, suhted avalikkusega, välisprojektid, välisrahastus, välissuhted, sisekontroll, perekonnaseisutoimingud, kriisi preventsioon, kommunikatsioon (sh kriisikommunikatsioon), kaasamise ja koostöö arendamine, riigihanked, linna arengu funktsionaalne ja majanduslik planeerimine, linna arenguprojektide juhtimine ja koordineerimine, turismimajanduse arengu linnapoolne koordineerimine, linna turismialase teabe kogumine ja levitamine, sotsioloogiliste uuringute teostamine, tellimise korraldamine ja analüüs ning ettevõtluse arendamine.
Linnavalitsuse liikme abilinnapea Janne Sireli töövaldkonnad on haridus, sotsiaaltöö, kultuur ja huvitegevus, tervishoid, teadus ning narkomaania ennetus.
Linnavalitsuse liikme abilinnapea Inge Angerja töövaldkonnad on linna territooriumi ruumilise planeerimise korraldamine, muinsuskaitse, keskkond, heakord, jäätmemajandus, ehituse ja maaga seotud toimingud, veevarustus ja kanalisatsioon, energiamajandus ja kommunikatsiooniplaanid ning transport ja liikluskorraldus.
Linnavalitsuse liikme Margus Välja töövaldkonnad on linnavara haldamine ja arendus, elamu- ja kommunaalmajandus, korrakaitse küsimuste koordineerimine, avalik kord ja turvalisus ning tarbijakaitse.
Linnavalitsuse liikme finantsjuhti Katri Reimanni töövaldkonnad on linna eelarve, laenupoliitika, investeeringute finantseerimine, kohalikud maksud ning raamatupidamise korraldamine.
Linnavalitsuse liikme Elmet Puhmi töövaldkonnad on noorsootöö, lastekaitse, sh laste ja perede heaolu soodustav ennetustegevus, kodanikuühendused, suhted usuorganisatsioonide ja kirikutega ning mitte-eestlaste integratsioon.
Linnavalitsuse struktuuriüksuste juhtidest liikmed korraldavad oma tegevusvaldkonna struktuuriüksuse valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ja juhivad talle vahetult alluvate teenistujate ja hallatavate asutuste juhtide tööd. Nad koordineerivad talle määratud valdkonnas linna asutuste, riigiasutuste ja organisatsioonide koostööd ning juhivad talle määratud valdkondade olukorra analüüsimist ja arengu kavandamist ning tegevuste ettevalmistamist ja elluviimist. Nad esitavad linnapeale ja linnavalitsusele ettepanekuid valdkonna arengu kavandamiseks, töökorralduse muutmiseks ja haldusaktide vastuvõtmiseks ning esindavad linnavalitsust saadud volituste piires ( sh linnavolikogus ja selle komisjonides) ja täidavad linnapealt saadud ülesandeid muudes valdkondades.
Kui linnavalitsuse liikme valitsemisalasse ja tegevusvaldkonda kuuluv küsimus puudutab ka teise linnavalitsuse liikme valitsemisala, kooskõlastab linnavalitsuse liige asja lahendamise asjaomase linnavalitsuse liikmega. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks linnapeale.
Linnapea äraolekul asendab teda Katri Reimann, viimase äraolekul Janne Sirel, ning viimase äraolekul Inge Angerjas, kui linnapea käskkirjaga ei ole määratud teisiti. Linnavalitsuse liikmete-abilinnapeade Inge Angerjase ja Janne Sireli ja linnavalitsuse liikme-finantsjuhi Katri Reimanni ning linnavalitsuse liikmete Elmet Puhmi ja Margus Välja äraolekul asendab neid linnapea, kui linnapea käskkirjaga ei ole määratud teisiti.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse eelnõu Keila esindajate nimetamisest Harjumaa Omavalitsuste Liidu liikmete esindajate üldkoosolekule. Linnavalitsus teeb ettepaneku kutsuda tagasi Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogust Keila linna esindaja Keila Linnavolikogu liikme Timo Suslovi asendaja Jaan Murdla ja nimetada Timo Suslovi asendajaks Enno Fels. Linnavalitsus teeb ettepaneku kutsuda tagasi Harjumaa Omavalitsuste Liidus volikogust Keila Linnavalitsuse liikmena Enno Fels ja tema asendajana Maret Pärnamets ja nimetada Keila Linnavolikogu volituste tähtajaks Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogusse Keila Linnavalitsuse liikmena Maret Pärnamets ja tema asendajana Katri Reimann.
Linnavolikogu menetlusse läks eelnõu Keila linna esindajate ja nende asendajate nimetamisest Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekule ja volikokku. Linnavalitsus teeb ettepaneku kutsuda Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekult tagasi Keila Linnavolikogu liikme Tanel Mõistuse asendajana Jaan Murdla, Keila Linnavalitsuse liikmena Enno Fels ja Enno Felsi asendajana Maret Pärnamets. Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogust tehakse ettepanek kutsuda tagasi Keila linna esindajana Enno Fels ja tema asendajana Maret Pärnamets. Linnavalitsus pakub välja nimetada Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekule Keila linna esindajad ja nende asendajad: Keila Linnavolikogu liikmena nimetatud Tanel Mõistuse asendajana Tarmo Tamkivi, Keila Linnavolikogu liikmena Enno Fels, tema asendaja Kalle Kask, Keila Linnavalitsuse liikmena Maret Pärnamets, tema asendaja Janne Sirel ning Keila Linnavalitsuse liikmena Katri Reimann, tema asendaja Inge Angerjas. Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikokku pakutakse esindama Keila linna Maret Pärnamets, tema asendaja Janne Sirel ning Katri Reimann, tema asendaja Inge Angerjas.
Linnavalitus nimetas alates 29. maist 2025 Maret Pärnametsa Keila linna asutajaõiguste teostajaks järgmise Keila linna osalusega Sihtasutus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuses. Osanikuõiguste teostajaks Keila Alushariduse OÜ juures nimetati Keila linna esindajaks Janne Sirel.
Keila Linnavalitsus edastas Keila Linnavolikogu menetlusse eelnõu Keila linna teenetemärgi andmisest. Teenetemärgi kandidaate ei avalikustada.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse eelnõu, millega määrataks Keila Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvuks 21.
Linnavalitsus saatis linnavolikogu menetlusse eelnõu Keila linna valimiskomisjoni moodustamisest. Linnavalitsus teeb ettepaneku moodustada Keila Linna Valimiskomisjon 5-liikmelisena. Valimiskomisjoni esimeheks pakub linnavalitsus Keila linnasekretär Maris Mägerit ja liikmeteks Marju Vipper, Janne Käsi, Tarmo Rande ja Jaanus Väljamäe, asendusliikmeteks Valdur Vacht ja Kaire Marrandi.